E-ITSPEA

 Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline: Arvan, et tehnoloogia ehk mingi vahend / tööriist ei saa olla iseenesest ebaeetiline, sest eetilisus sõltub inimesest kes vahendit kasutab. Isegi kui tegu on vahendiga millega saab ainult halba teha, siis on ikkagi vaja inimest kes seda vahendit halva tegemiseks kasutaks. Enamus praktikas kasutuses olevaid tehnoloogiaid sinna viimasesse kategooriasse ei kuulu, nende hea või halb mõju on inimese teha. Küsimusi tekitavad muidugi tehisintellekti laadsed asjad, mis võib-olla ei ole mõne aja pärast enam puhtalt tööriistad vaid rohkem inimese sarnased mõtlevad olendid / ajud, aga see on omaette teema mille kohta mingit haritud arvamust avaldada ei oska. Aga mitte haritud arvamus selle viimase kohta oleks et eetika on, nagu paljud asjad, inimese välja mõeldud kontsept. Ja see mis hetkest see tehisintellektile rakenduma hakkab on sama moodi inimese otsustada.

 Social engineering ehk manipuleerimise analüüs: Manipuleerimine on turvarisk mida kiputakse eriti IT-vallas ignoreerima või peetakse teisejärguliseks, kuna see ei ole otseselt seotud tehnoloogiaga vaid inimestega kes tehnoloogiat kasutavad. Tihti saab manipuleerimise abil kallitest ja hästi töötavatest turvasüsteemidest läbi, kasutades ära paljude süsteemide turvaalaselt nõrgeimat lüli ehk inimest. Manipuleerimise riski maandamiseks "Mitnicki valemi" järgi: Tehnoloogia - tehnoloogiat võiks rakendada valve- ja ligipääsusüsteemide puhul, et tagada ainult õigetele inimestele ligipääs sinna kuhu vaja (nii füüsiliselt kui digitaalselt) ning seda ka valvata. Koolitus - organisatsiooni töötajatele tuleb tutvustada tehnoloogia kasutamist ja reegleid, et oleks ohtude maandamiseks loodud lahendustest ka kasu. Samuti tuleks tutvustada manipuleerimise üldiseid põhimõtteid, et inimesed suudaksid seda jooksvalt tuvastada ja oleksid valvsamad. Reeglid - tuleks luua kindlad reeglid organisa...

 Kuidas võiks IT-tugilahendusi korraldada Eestis:  Alustuseks ütlen et pole selle teemaga nii kursis kui võiks, ehk ilmselt on siin pakutud lahendused ebaoptimaalsed. Aga kui ma oleksin oma praeguste teadmistega otsustaja rollis IT tugilahenduste korraldamises Eestis siis annaksin selle teema ilmselt üldises pildis sotsiaalministeeriumi hallata (kuigi just IT-alane ligipääsetavus sobiks ilmselgelt suures osas ka mõne muu ministeeriumi alla). Arvan et IT ligipääsetavust sellisel suurel üleriigilisel tasemel võiks käsitleda kui abivahendit, sarnaselt ratastoolidele / kuuldeaparaatidele. Ministeerium võiks jälgida et IT lahendused on puuetega inimestele kättesaadavad (riigiasutuste puhul seda nõudes, erattevõtete puhul näiteks jagades rahalisi toetuseid). Ministeerium võiks ka abistada / nõustada IT-lahenduste sobivaks kohandamisel. Kui palju rahalist ressurssi sellesse teemasse panna tuleks on raske öelda ja ilma põhjalikumat analüüsi tegemata (mida võiks üleriigiliselt õige tu...

 Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (otsingumootorite põhjal). Kuna kasutajakogemus on suures osas subjektiivne siis on ka järgnevad minu isiklikud arvamused: 1. Positiivseks näiteks tooksin pikemat aega maailmas populaarseima otsingumootori Google. Jakob Nielseni sõnastatud kasutatavuse viie komponendi osas on Googlei otsingumootori veebilehe disain lihtsasti õpitav (lehel on ainult vajalikud elemendid), tõhus (kirjutad otsingu sisse ja vajutad otsi), meeldejääv (see on kerge lehe lihtsuse tõttu), leht aitab otsimisel vigu parandada (näpukate puhul pakub korrektse teksti otsimist), rahulolu osas ei näe ka et oleks midagi kurta. 2. Negatiivseks näiteks tooksin neti.ee otsingumootori (see pole küll Googleiga üks ühele võrreldav, sest neti.ee proovib ilmselgelt teha rohkemat kui lihtsalt otsimine). Lehele minnes on esimese asjana näha tohutut info hulka, mille erinevad osad pole disaini poolest selgelt eraldatud, läheb päris pikalt aega et kõiki lehe elemente läbi k...

 Ühe tarkvara arendus- ja ärimudeli analüüs Linuxi näitel: 1. Kuna Linux on vaba tarkvara siis kindlat arendusmudelit sellele omistada on raske. Linux läheb üldiselt "turu" (bazaar) tüüpi projekti alla (mitte "katedraali" tüüpi), nii suure projekti puhul oleks "katedraali" lähenemist ilmselt väga keeruline juhtida. Üldiselt juhib projekti Linus Torvalds, kes Linuxi ka algatas, kuid ilmselgelt ei jõua ta tuhandeid arendajaid mikromanageerida ja juhib projekti pigem üldises mastaabis. Linux on oma ehituselt modulaarne ja erinevad arendajad (ja arendajate tiimid) tegelevad erinevate osadega samal ajal. Milliseid arendusmudeleid üksikud arendajad ja tiimid kasutavad on nende enda otsustada, tänapäeval on levinud pigem agiilsed lähenemised, ilmselt on need ka Linuxi puhul kasutuses. 2. Kuna Linux on vaba tarkvara siis projektil endal ärimudelit ei ole. See ei tähenda küll et Linuxi maailmas rahaga mingit pistmist ei ole. Projekti toetuseks saab teha annetusi er...

 Eben Mogleni artikli "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" arvustus: Alustuseks tooks välja et juba enne artikli lõpus "About the author" osa võis arvata, et Moglen on keegi akadeemiku tüüpi inimene, sest kuigi inglise keelega on mul väga hästi oli artikli loetavus kohutav, kasutati võimalikult palju ebavajalikult keerulisi sõnu ja metafoore.  Minnes sisu juurde - Moglen katab oma artiklis palju teemasid. Alguses räägib ta tarkvara copyrightimise iseärasustest legaalses mõistes ja kuidas bittide jada ehk numbrit copyrightida on suhteliselt jabur. Ta räägib tarkvara kirjutamisest ja selle arengust, sellest et kood on kirjutatud nii arvutile kui inimesele, arvutite ja nende jaoks koodi kirjutamise ajaloost, Unixi ja GNU ajaloost ja paljust muust. Sisu detailidest pikemalt ei kirjuta, sest postitus läheks väga pikaks. Autori arvamus tundus olevat et copyleft ehk vaba tarkvara (mingil määral ka vaba muusika jms) on copyright-i pea-aegu täieli...

 Kaks tuntud IT juhti: 1. Mentori / õpetaja tüüpi IT juhiks võiks tuua näiteks Linus Torvaldsi, kes on Linux operatsioonisüsteemi ja Git projektide autor ja eestvedaja. Siia sobiksid ka paljud teised vaba tarkvara projektide juhid. Vaba tarkvara olemusest tuleneb, et nende juhid on üldiselt saanud juhtideks oma oskuste ja isikuomaduste tõttu. Seda eriti juhul kui projekti juht ei ole enam projekti algataja vaid on vahetunud. Juhi roll vaba tarkvara puhul ei ole üldiselt seadusliku dokumendiga määratud, vaid on kujunuenud arendajate konsensuse teel. Kui juht enam ei meeldi saab iga arendaja (või grupp arendajaid) projektist "forki" teha ja sobivama juhiga edasi minna. 2. Arengumootori näiteks sobiks hästi Steve Jobs, kes tegutses Appleis. Ta keskendus pidevalt uutele tehnoloogiatele, suurimaks hitiks võib ilmselt lugeda iPhonei, mis oli oma ajast tunduvalt ees. Sellisel tasemel innovatsiooni saavutamiseks pidi ta ka muud moodi juht olema, näiteks meelitas (või sundis) ta oma ...

 Erinevate erialalist pädevust näitavate paberite võrdlus: 1. Klassikaline kõrgkoolidiplom on siin võrreldud valikutest üldiselt kõige pikema omandamise ajaga ja omandatud teadmised on valikutega 2 ja 3 võrreldes laiemad. Omandatakse mõnes klassikalses ülikoolis õppides. 2. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom keskendub võrreldes eelmisega kitsamalt erialale ja mingi kutse omandamisele. Üldiselt võiks erialaga mitte seounduvat olla vähem. Ka ajalises mõttes võiks kohati olla kooli lõpetamine kiirem kui klassikalises kõrgkoolis. 3. Erialane kutsetunnistus on kõige eriala spetsiifilisem, näitab teatud oskuste taset mingil kitsal alal. Selle omandamine on ka potentsiaalselt kõige kiirem, üldiselt tuleb ainult tunnistuse eksam sooritada. Muidugi selle jaoks vajalike teadmiste omandamine võib võtta kuitahes kaua aega. Aga need kõik on üldistused ja akadeemiliste paberite omandamine võib käia eri kohtades väga erinevat moodi. Millal mida eelistada sõltub kontekstist, aga üldiselt - valik 1 ann...

 Naatan Nohiku tarkvaraprojektile kolme võimaliku litsentsi plussid ja miinused on järgnevad: 1. Ärivaraline litsents - peamiseks plussiks võib lugeda et keegi ei teised ei saa lähtekoodi näha, mis võib ärilises mõttes anda teatud eeliseid. Saab teenida kasumit tarkvara müümisest, teised ei saa pakkuda tarkvarale arendusteenust, ja ka kasutajatuge oleks märksa raskem pakkuda. Miinusteks on täpselt samad asjad - teised ei saa tarkvaraprojekti tasuta kasutada, edasi arendada ja teistele tuge pakkuda. 2. GNU GPL - plussideks oleks tugeva copyleftiga kaasa tulev tarkvara vabaduse säilitamine, et teised edasi arendajad ei saaks tarkvara oma kasuks ja teiste kahjuks kinnisemaks muuta. Miinused on jällegi vastupidised, vaba tarkvara on üldiselt teistele parem, kuid endal on raskem (aga siiski võimalik) kasumit teenida. 3. BSD litsents - plussideks on tarkvara avalikuks tegemine teistele laias laastus kõigil eesmärkidel. Miinuseks on see et teised võivad tarkvara kasutada autorile ettenä...

 Viimaseks vaba blogi postituseks kirjutan oma Linuxi setupi viimasest katmata osast ehk riistvarast. Tarkvaralise osa kohta saab lugeda eelmistest postitustest. Nagu ka tarkvara puhul on mu arvuti riistvara peamine märksõna minimalism. Varasema võimsa lauaarvuti, mitme monitori (millest üks on eriti uhke 240Hz-ine), juhtmega mänguri klaviatuuri, hiire ja kõrvaklappide asemel on nüüd läpakas, juhtmevaba hiir ja kõrvaklapid. Mitme monitori vajaduse katab ära tarkvara setup, võimsa arvuti ja juhtmega seadmete vajaduse katab see et pole enam aega mängimiseks (ja see et juhtmevaba tehnoloogia on kõvasti 10 aastaga arenenud). Arvuti kasutamine on nii palju muutunud et saab vähemate asjadega väga hästi läbi.  Natuke täpsemalt et mis asju kasutan (ja mida järgmiste seadmete ostmisel parandaksin): Läpakas on mingi uuem lenovo (ei näe ürgvanade thinkpadide võlu, aga osadele meeldib) ryzen 7000 seeria protsessori, 16GB mälu ja integrated graafikaga. Olen üldiselt rahul, aga ostaksin jär...

 Kirjutan sellest kuidas mu OS, mille setupist olen kirjutanud varasemates vaba blogi postitustes, on muutunud hobist töövahendiks. Kui ma alustasin Linuxi kasutamisega vahetasin tihit distrosid ja kulutasin palju aega OSi kohandamisele. Suur osa arvutis kulutatud ajast läkski just sinna - OSi (mis tegelikult peaks olema vahend teiste programmide kasutamiseks) kasutamisele ja timmimisele. Veetsin palju aega https://www.reddit.com/r/unixporn/ subredditis, otsisin ilusaid desktope millest ideid võtta ja enda setupis rakendada. Mu setup nägi (omast arust) küllaltki ilus välja, paljude erinevate vidinatega. Ma ei räägi sellest üldse kahetsevalt või et poleks pidanud sinna aega kulutama, vastupidi - õppisin palju Linuxist ja erinevatest programmidest, ning jõudsin lõpuks sellise setupini millega olen täitsa rahul.   Aga, aja jooksul vähenes mu huvi setupi pideva muutmise vastu, ilmselt nii sellest et oli juba küllalt muudetud, kui ka sellest et, nagu varem öeldud, jõudsin suhtelis...

WIPO intellektuaalomandimudeli kõige paremini ja kõige halvemini toimivad komponendid tänapäeval: 1. Kõige paremini toimivaks komponendiks pean ärisaladust. Ärisaladus tundub minu jaoks enam-vähem ainus intellektuaalne omand mida peaks saama seaduslikult kaitsta, kuna see on "by default" oma saladusliku olemuse tõttu kaitstud. Kui ta oleks teistele teada siis poleks ta enam saladus. Juba niigi salajase ja kaitstud asja kaitsmine ka seadusega tundub loogiline. 2. Kõige halvemini toimivaks komponendiks pean kõike muud (kui peaksin valima ühe siis patendid). Mulle ei tundu mitte-füüsiliste asjade nagu ideed, disainid, jne kaitsmine kuidagi loomulik või mõistlik. Näen et selline piiramine pärsib inimkonna arengut ja on ennekõike suurfirmade tööriist väiksemate takistamiseks ja oma turuosa kaitsmiseks. Võib-olla on selline mõtlemine liiga äärmuslik ja mingid piirangud peaksid mitte-füüsilsiel varal siiski olema, kuid siiani pole mind keegi selles osas pehmeks rääkinud. Praegu tund...

 Kirjutan automaatsest Arch Linuxi installimise skriptist, millega olen viimased korrad arvuti vahetamisel oma setupi (millest kirjutasin eelmises vaba blogi postituses) kiiresti püsti saanud minimaalse käsitööga. Võib-olla saab lugeja siit midagi kasulikku kaasa võtta.  Minu kasutuses olev skript on modifitseeritud ArchTitus skript (https://github.com/ChrisTitusTech/ArchTitus), see on youtuber Chris Titus Tech-i poolt loodud ja lisaks paljude teiste poolt arendatud, originaalkujul installib tema setupi. Tundub et praeguseks on projekt liikunud "linutil" nimelisse reposse ja kokku sulanud mingite teiste kasulike skriptidega.  Enamus mu modifitseerimist on asjade kustutamine, kuna mul pole vaja modulaarset skripti mis paljusid asju oskaks, vaid ainult oma kindla setupi installi.  Laias laastus on skripti tehniline pool lihtsalt Arch Linuxi installi juhendi (https://wiki.archlinux.org/title/Installation_guide) järgimine mõndade minu setupile omaste muudatustega. Skript...

Virginia Shea netiketikäsud: 1.  Sama tähtis (kui mitte veel tähtsam) nagu 1990-ndatel on minu arvates esimene netiketikäsk ehk ole inimene (remember the human). Internet hägustab fakti et võrgus räägitakse teiste inimestega. Vahetu kontakti puudumine, klaviatuuri ja kuvari meedium suhtlemiseks jne tekitavad olukorra, kus võidakse kirjutada asju mida ilmselt näost-näkku ei ütleks. Tekib justkui distants sinu ja teiste vahel. Seda eriti näiteks avalike kommentaariumite puhul, kus lisaks võib rolli mängida ka teiste võrgu kasutajate sama distantsi tunne, ning mitmekesi kellegile halvasti öeldes väheneb isiklik vastutustunne veelgi. 2. Kõige rohkem tähtsuse kaotanud on ilmselt neljanda käsu, austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (respect other people's time and bandwidth), teine pool. Puhtalt tehnoloogia arengu ja leviku tõttu ei ole võrguühendus enam kaugelti nii oluline nagu see oli 90-ndatel. Muidugi on see mingil määral jätkuvalt teemakohane, kõigil ei ole kiire netiühendus,...

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis täna ja tulevikus: 1. Eestis kasutavad enamus suuremaid veebilehti, nii kodumaised kui välismaa firmade omad, väga laialdaselt küpsiseid, piksleid ja muid jälgimis- ja infokogumissüsteeme. Mingil määral vähendab nende levikut GDPR ehk General Data Protection Regulation, mille kehtestas Euroopa Liit aastal 2018 (sellest ajast küsivad enamus veebilehti kas tahad küpsiseid lubada). Ilmselt vastavad enamus inimesi et nad ei taha küpsiseid. Kuivõrd suureks probleemiks see on vastavad inimesed väga erinevalt - kes näeb et tema tegevuste jälgimine internetis on halb on ilmselgelt sellele rohkem vastu kui keegi keda jälgimine ei huvita. Ilmselt eelistaksid küll enamus inimesi jälgimisele mitte jälgimist. 2. Tuleviku mõistes on raske ennustada mis juhtuma hakkab, ilmselt sõltub digitaalse jälgimise kulg valitsuse sekkumisest - loomulik areng oleks ettevõtetel jälgimist aina suurendada, seni kuni see neile efektiivsema reklaamimisega või andmete müügiga ra...

 Kirjutan oma Arch Linuxi setupist, milleni olen aastate jooksul erinevaid konfiguratsioone modides jõudnud ja on piisavalt hea et pole juba mõnda aega tekkinud vajadust midagi muuta. Võib-olla saab lugeja siit midagi oma setupi jaoks kaasa võtta. Nagu mainitud on süsteemi baasiks Arch, kuidas selle distroni jõudsin kirjutasin eelmises vaba blogi postitutes. Archi puhul meeldib mulle selle lihtsus, lihtsus mitte plug-and-play mõttes, vastupidi - pead ise süsteemi osadest kokku panema, vaid lihtsus selles mõttes et tal on vähem kasutuid osasid ja "bloat"-i kui teistel distibutsioonidel, või vähemalt on mulle selline mulje jäänud. Ega tegelikult pole tänapäeva arvutitel väga oluline kas kettal on mõni GB rohkem "bloat"-i või mitte, aga sellist puhta süsteemi tunnet pole teiste OSide või Linuxi distrodega olnud.  Mis võrgunduse pakette ja bootloadereid ja muid süsteemile hädavajalikke asju ma täpselt kasutan ei pea oluliseks mainida, ainus huvitav asi selles valdkonnas...

 Kaks traditsioonilise meedia kanalit millel on ka uue meedia väljund: 1. Kanaliks mis kasutab uut meediat oskuslikult tooksin Wikipedia, mis on uue meedia formaat entsüklopeediatest. Lapsena meeldis mulle väga entsüklopeediaid sirvida ja sealt kõikvõimalikke huvitavaid, kuigi üldiselt vähe kasulikke teadmisi otsida. Wikipedia on (vähemalt minu arvates) entsüklopeediatest selgelt etem kogemus. Linkide abil navigeerimine on ilmselgelt mugavam ja kiirem, ning infomaht ei ole võrreldav. Wikipediaga on küll teatud risk info kvaliteedi osas, aga see ei tee entsüklopeedia kasuks tasa muid eeliseid. 2. Kanaliks mis tundub uues meedias lahjem kui originaalis valiksin podcastid ja muud helipõhised meediakanalid, mis on originaalse raadio uus kuju. Põhiliselt selle pärast, et raadio oli 20. sajandil ilmselt kõige olulisem meedia kanal, millega tänapäeva podcastid jms ennast võrrelda ei saa. Tehnoloogia arengu tõttu sai raadio kõrvalt võimalikuks ka video edastamine lisaks helile, ja enamus t...

Installisin isiklikku arvutisse Linuxi umbes 7 aastat tagasi, kui mässasin Windowsis mingite kaustade õigustega (tekkis olukord kus ei saanud oma enda arvutis failidele ligi). Olin IT huvilisena juba varem kaalunud Linuxile ümber minemist, aga see õiguste asi ajas piisavalt närvi et OS ära vahetada. Ilmselt (kindlasti) oli Windowsis failide õiguste puhul tegu oma enda saamatusega, aga ei tahtnud seda omale siis veel tunnistada. Esiteks installisin Debiani, ilmselt versioon 9 mis umbes siis välja ilmus. Miks ei valinud midagi algajale lihtsamat nagu Ubuntu, Mint, vms, ei oska öelda. Debiani kasutasin mõnda aega, suhteliselt "default" konfiguratsiooniga. Kasutasin siis vist gnome desktop keskkonda. Mõne aja pärast aga mõtlesin veel distrosid proovida ja muidu uurida mis "kõige parem" distro on ning sellele üle lõplikult üle minna (või jääda Debiani juurde kui see parimaks osutunud oleks). Kõige parem jutumärkides, sest sellist nagu universaalselt kõige parem distro e...

 Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost: 1. Tänaseni kasutusel olevatest nähtustest tooks välja Interneti võrgunduse ülesehituse - siiani on kasutusel võrgunduse varajasemast ajaloost tekkinud Ethernet, IP ja TCP protokollid, mis Interneti kasutamise ülemaailmselt ja töökindlalt võimalikuks teevad. Võib arvata et järelikult töötavad need protokollid fundamentaalselt õigesti (info jagamine kaadriteks / pakkettideks / segmentideks). Kuigi neile on aja jooksul parandusi tehtud on tööpõhimõte säilinud. Lisaks on kasutusel ka muud varasemad protokollid, näiteks FTP, küll tänapäeval turvalisemal kujul ja muidu parendatud.  2. Täna enam mitte kasutusel olevast tooks välja Telneti ja muud varajased võrgunduse protokollid. Nad pole kindlasti täiesti välja surnud, kuid on suures enamuses asendunud turvalisemate ja muidu paremate edasiarendustega. Kindlasti leidub ebaturvalisi legacy süsteeme jms kus vanad protokollid kasutusel, või süsteeme kus need on toetatud tagasiühilduvuse eesm...

Kolm põnevat IT lahendust:   1. iPhone (mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul) - iPhone tuli välja aastal 2007 ning muutis koheselt telefonide kohta kõike. Vanad nuputelefonid olid küll veel mõnda aega müügis, aga oli selge et telefoniturg hakkab uues suunas liikuma. Puutetundliku telefoni idee oli küll juba varem olemas ning seda oli ka katsetatud, kuid arvati et tehnoloogia polnud veel seal maal et praktiline toode luua, iPhonei demo 2007 alguses oli suur üllatus. Koos Applei suurepärase turundusega (mis on ilmselt IT maailmas parim) oli iPhone suur edu ja on seda tänapäevani. Ise pole küll Apple-i toodete harrastaja ega suur fänn, aga iPhonei mõju ei saa eitada.    2. Google Glass (mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi) - Google Glass oli 2013-2015 aastal toodetud futuristlikud arvutiga prillid. Prillid lubasid näha erinevaid vaateid, teha pilti ja videot, näha telefoni notificationeid jms. Idee oli hea ja ilmselt hakkab tulevikus mida...