E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

 Kuidas võiks IT-tugilahendusi korraldada Eestis:

 Alustuseks ütlen et pole selle teemaga nii kursis kui võiks, ehk ilmselt on siin pakutud lahendused ebaoptimaalsed. Aga kui ma oleksin oma praeguste teadmistega otsustaja rollis IT tugilahenduste korraldamises Eestis siis annaksin selle teema ilmselt üldises pildis sotsiaalministeeriumi hallata (kuigi just IT-alane ligipääsetavus sobiks ilmselgelt suures osas ka mõne muu ministeeriumi alla).

Arvan et IT ligipääsetavust sellisel suurel üleriigilisel tasemel võiks käsitleda kui abivahendit, sarnaselt ratastoolidele / kuuldeaparaatidele. Ministeerium võiks jälgida et IT lahendused on puuetega inimestele kättesaadavad (riigiasutuste puhul seda nõudes, erattevõtete puhul näiteks jagades rahalisi toetuseid). Ministeerium võiks ka abistada / nõustada IT-lahenduste sobivaks kohandamisel.

Kui palju rahalist ressurssi sellesse teemasse panna tuleks on raske öelda ja ilma põhjalikumat analüüsi tegemata (mida võiks üleriigiliselt õige tulemuse saamiseks teha ministeerium) ei saa head vastust anda.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Kolm põnevat IT lahendust:   1. iPhone (mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul) - iPhone tuli välja aastal 2007 ning muutis koheselt telefonide kohta kõike. Vanad nuputelefonid olid küll veel mõnda aega müügis, aga oli selge et telefoniturg hakkab uues suunas liikuma. Puutetundliku telefoni idee oli küll juba varem olemas ning seda oli ka katsetatud, kuid arvati et tehnoloogia polnud veel seal maal et praktiline toode luua, iPhonei demo 2007 alguses oli suur üllatus. Koos Applei suurepärase turundusega (mis on ilmselt IT maailmas parim) oli iPhone suur edu ja on seda tänapäevani. Ise pole küll Apple-i toodete harrastaja ega suur fänn, aga iPhonei mõju ei saa eitada.    2. Google Glass (mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi) - Google Glass oli 2013-2015 aastal toodetud futuristlikud arvutiga prillid. Prillid lubasid näha erinevaid vaateid, teha pilti ja videot, näha telefoni notificationeid jms. Idee oli hea ja ilmselt hakkab tulevikus mida...
Read more

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Naatan Nohiku tarkvaraprojektile kolme võimaliku litsentsi plussid ja miinused on järgnevad: 1. Ärivaraline litsents - peamiseks plussiks võib lugeda et keegi ei teised ei saa lähtekoodi näha, mis võib ärilises mõttes anda teatud eeliseid. Saab teenida kasumit tarkvara müümisest, teised ei saa pakkuda tarkvarale arendusteenust, ja ka kasutajatuge oleks märksa raskem pakkuda. Miinusteks on täpselt samad asjad - teised ei saa tarkvaraprojekti tasuta kasutada, edasi arendada ja teistele tuge pakkuda. 2. GNU GPL - plussideks oleks tugeva copyleftiga kaasa tulev tarkvara vabaduse säilitamine, et teised edasi arendajad ei saaks tarkvara oma kasuks ja teiste kahjuks kinnisemaks muuta. Miinused on jällegi vastupidised, vaba tarkvara on üldiselt teistele parem, kuid endal on raskem (aga siiski võimalik) kasumit teenida. 3. BSD litsents - plussideks on tarkvara avalikuks tegemine teistele laias laastus kõigil eesmärkidel. Miinuseks on see et teised võivad tarkvara kasutada autorile ettenä...
Read more

E-ITSPEA 8: IT proff...?

 Erinevate erialalist pädevust näitavate paberite võrdlus: 1. Klassikaline kõrgkoolidiplom on siin võrreldud valikutest üldiselt kõige pikema omandamise ajaga ja omandatud teadmised on valikutega 2 ja 3 võrreldes laiemad. Omandatakse mõnes klassikalses ülikoolis õppides. 2. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom keskendub võrreldes eelmisega kitsamalt erialale ja mingi kutse omandamisele. Üldiselt võiks erialaga mitte seounduvat olla vähem. Ka ajalises mõttes võiks kohati olla kooli lõpetamine kiirem kui klassikalises kõrgkoolis. 3. Erialane kutsetunnistus on kõige eriala spetsiifilisem, näitab teatud oskuste taset mingil kitsal alal. Selle omandamine on ka potentsiaalselt kõige kiirem, üldiselt tuleb ainult tunnistuse eksam sooritada. Muidugi selle jaoks vajalike teadmiste omandamine võib võtta kuitahes kaua aega. Aga need kõik on üldistused ja akadeemiliste paberite omandamine võib käia eri kohtades väga erinevat moodi. Millal mida eelistada sõltub kontekstist, aga üldiselt - valik 1 ann...
Read more