E-ITSPEA

 Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (otsingumootorite põhjal). Kuna kasutajakogemus on suures osas subjektiivne siis on ka järgnevad minu isiklikud arvamused: 1. Positiivseks näiteks tooksin pikemat aega maailmas populaarseima otsingumootori Google. Jakob Nielseni sõnastatud kasutatavuse viie komponendi osas on Googlei otsingumootori veebilehe disain lihtsasti õpitav (lehel on ainult vajalikud elemendid), tõhus (kirjutad otsingu sisse ja vajutad otsi), meeldejääv (see on kerge lehe lihtsuse tõttu), leht aitab otsimisel vigu parandada (näpukate puhul pakub korrektse teksti otsimist), rahulolu osas ei näe ka et oleks midagi kurta. 2. Negatiivseks näiteks tooksin neti.ee otsingumootori (see pole küll Googleiga üks ühele võrreldav, sest neti.ee proovib ilmselgelt teha rohkemat kui lihtsalt otsimine). Lehele minnes on esimese asjana näha tohutut info hulka, mille erinevad osad pole disaini poolest selgelt eraldatud, läheb päris pikalt aega et kõiki lehe elemente läbi k...

 Ühe tarkvara arendus- ja ärimudeli analüüs Linuxi näitel: 1. Kuna Linux on vaba tarkvara siis kindlat arendusmudelit sellele omistada on raske. Linux läheb üldiselt "turu" (bazaar) tüüpi projekti alla (mitte "katedraali" tüüpi), nii suure projekti puhul oleks "katedraali" lähenemist ilmselt väga keeruline juhtida. Üldiselt juhib projekti Linus Torvalds, kes Linuxi ka algatas, kuid ilmselgelt ei jõua ta tuhandeid arendajaid mikromanageerida ja juhib projekti pigem üldises mastaabis. Linux on oma ehituselt modulaarne ja erinevad arendajad (ja arendajate tiimid) tegelevad erinevate osadega samal ajal. Milliseid arendusmudeleid üksikud arendajad ja tiimid kasutavad on nende enda otsustada, tänapäeval on levinud pigem agiilsed lähenemised, ilmselt on need ka Linuxi puhul kasutuses. 2. Kuna Linux on vaba tarkvara siis projektil endal ärimudelit ei ole. See ei tähenda küll et Linuxi maailmas rahaga mingit pistmist ei ole. Projekti toetuseks saab teha annetusi er...

 Eben Mogleni artikli "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" arvustus: Alustuseks tooks välja et juba enne artikli lõpus "About the author" osa võis arvata, et Moglen on keegi akadeemiku tüüpi inimene, sest kuigi inglise keelega on mul väga hästi oli artikli loetavus kohutav, kasutati võimalikult palju ebavajalikult keerulisi sõnu ja metafoore.  Minnes sisu juurde - Moglen katab oma artiklis palju teemasid. Alguses räägib ta tarkvara copyrightimise iseärasustest legaalses mõistes ja kuidas bittide jada ehk numbrit copyrightida on suhteliselt jabur. Ta räägib tarkvara kirjutamisest ja selle arengust, sellest et kood on kirjutatud nii arvutile kui inimesele, arvutite ja nende jaoks koodi kirjutamise ajaloost, Unixi ja GNU ajaloost ja paljust muust. Sisu detailidest pikemalt ei kirjuta, sest postitus läheks väga pikaks. Autori arvamus tundus olevat et copyleft ehk vaba tarkvara (mingil määral ka vaba muusika jms) on copyright-i pea-aegu täieli...

 Kaks tuntud IT juhti: 1. Mentori / õpetaja tüüpi IT juhiks võiks tuua näiteks Linus Torvaldsi, kes on Linux operatsioonisüsteemi ja Git projektide autor ja eestvedaja. Siia sobiksid ka paljud teised vaba tarkvara projektide juhid. Vaba tarkvara olemusest tuleneb, et nende juhid on üldiselt saanud juhtideks oma oskuste ja isikuomaduste tõttu. Seda eriti juhul kui projekti juht ei ole enam projekti algataja vaid on vahetunud. Juhi roll vaba tarkvara puhul ei ole üldiselt seadusliku dokumendiga määratud, vaid on kujunuenud arendajate konsensuse teel. Kui juht enam ei meeldi saab iga arendaja (või grupp arendajaid) projektist "forki" teha ja sobivama juhiga edasi minna. 2. Arengumootori näiteks sobiks hästi Steve Jobs, kes tegutses Appleis. Ta keskendus pidevalt uutele tehnoloogiatele, suurimaks hitiks võib ilmselt lugeda iPhonei, mis oli oma ajast tunduvalt ees. Sellisel tasemel innovatsiooni saavutamiseks pidi ta ka muud moodi juht olema, näiteks meelitas (või sundis) ta oma ...

 Erinevate erialalist pädevust näitavate paberite võrdlus: 1. Klassikaline kõrgkoolidiplom on siin võrreldud valikutest üldiselt kõige pikema omandamise ajaga ja omandatud teadmised on valikutega 2 ja 3 võrreldes laiemad. Omandatakse mõnes klassikalses ülikoolis õppides. 2. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom keskendub võrreldes eelmisega kitsamalt erialale ja mingi kutse omandamisele. Üldiselt võiks erialaga mitte seounduvat olla vähem. Ka ajalises mõttes võiks kohati olla kooli lõpetamine kiirem kui klassikalises kõrgkoolis. 3. Erialane kutsetunnistus on kõige eriala spetsiifilisem, näitab teatud oskuste taset mingil kitsal alal. Selle omandamine on ka potentsiaalselt kõige kiirem, üldiselt tuleb ainult tunnistuse eksam sooritada. Muidugi selle jaoks vajalike teadmiste omandamine võib võtta kuitahes kaua aega. Aga need kõik on üldistused ja akadeemiliste paberite omandamine võib käia eri kohtades väga erinevat moodi. Millal mida eelistada sõltub kontekstist, aga üldiselt - valik 1 ann...

 Naatan Nohiku tarkvaraprojektile kolme võimaliku litsentsi plussid ja miinused on järgnevad: 1. Ärivaraline litsents - peamiseks plussiks võib lugeda et keegi ei teised ei saa lähtekoodi näha, mis võib ärilises mõttes anda teatud eeliseid. Saab teenida kasumit tarkvara müümisest, teised ei saa pakkuda tarkvarale arendusteenust, ja ka kasutajatuge oleks märksa raskem pakkuda. Miinusteks on täpselt samad asjad - teised ei saa tarkvaraprojekti tasuta kasutada, edasi arendada ja teistele tuge pakkuda. 2. GNU GPL - plussideks oleks tugeva copyleftiga kaasa tulev tarkvara vabaduse säilitamine, et teised edasi arendajad ei saaks tarkvara oma kasuks ja teiste kahjuks kinnisemaks muuta. Miinused on jällegi vastupidised, vaba tarkvara on üldiselt teistele parem, kuid endal on raskem (aga siiski võimalik) kasumit teenida. 3. BSD litsents - plussideks on tarkvara avalikuks tegemine teistele laias laastus kõigil eesmärkidel. Miinuseks on see et teised võivad tarkvara kasutada autorile ettenä...

 Viimaseks vaba blogi postituseks kirjutan oma Linuxi setupi viimasest katmata osast ehk riistvarast. Tarkvaralise osa kohta saab lugeda eelmistest postitustest. Nagu ka tarkvara puhul on mu arvuti riistvara peamine märksõna minimalism. Varasema võimsa lauaarvuti, mitme monitori (millest üks on eriti uhke 240Hz-ine), juhtmega mänguri klaviatuuri, hiire ja kõrvaklappide asemel on nüüd läpakas, juhtmevaba hiir ja kõrvaklapid. Mitme monitori vajaduse katab ära tarkvara setup, võimsa arvuti ja juhtmega seadmete vajaduse katab see et pole enam aega mängimiseks (ja see et juhtmevaba tehnoloogia on kõvasti 10 aastaga arenenud). Arvuti kasutamine on nii palju muutunud et saab vähemate asjadega väga hästi läbi.  Natuke täpsemalt et mis asju kasutan (ja mida järgmiste seadmete ostmisel parandaksin): Läpakas on mingi uuem lenovo (ei näe ürgvanade thinkpadide võlu, aga osadele meeldib) ryzen 7000 seeria protsessori, 16GB mälu ja integrated graafikaga. Olen üldiselt rahul, aga ostaksin jär...