E-ITSPEA

Virginia Shea netiketikäsud: 1.  Sama tähtis (kui mitte veel tähtsam) nagu 1990-ndatel on minu arvates esimene netiketikäsk ehk ole inimene (remember the human). Internet hägustab fakti et võrgus räägitakse teiste inimestega. Vahetu kontakti puudumine, klaviatuuri ja kuvari meedium suhtlemiseks jne tekitavad olukorra, kus võidakse kirjutada asju mida ilmselt näost-näkku ei ütleks. Tekib justkui distants sinu ja teiste vahel. Seda eriti näiteks avalike kommentaariumite puhul, kus lisaks võib rolli mängida ka teiste võrgu kasutajate sama distantsi tunne, ning mitmekesi kellegile halvasti öeldes väheneb isiklik vastutustunne veelgi. 2. Kõige rohkem tähtsuse kaotanud on ilmselt neljanda käsu, austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (respect other people's time and bandwidth), teine pool. Puhtalt tehnoloogia arengu ja leviku tõttu ei ole võrguühendus enam kaugelti nii oluline nagu see oli 90-ndatel. Muidugi on see mingil määral jätkuvalt teemakohane, kõigil ei ole kiire netiühendus,...

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis täna ja tulevikus: 1. Eestis kasutavad enamus suuremaid veebilehti, nii kodumaised kui välismaa firmade omad, väga laialdaselt küpsiseid, piksleid ja muid jälgimis- ja infokogumissüsteeme. Mingil määral vähendab nende levikut GDPR ehk General Data Protection Regulation, mille kehtestas Euroopa Liit aastal 2018 (sellest ajast küsivad enamus veebilehti kas tahad küpsiseid lubada). Ilmselt vastavad enamus inimesi et nad ei taha küpsiseid. Kuivõrd suureks probleemiks see on vastavad inimesed väga erinevalt - kes näeb et tema tegevuste jälgimine internetis on halb on ilmselgelt sellele rohkem vastu kui keegi keda jälgimine ei huvita. Ilmselt eelistaksid küll enamus inimesi jälgimisele mitte jälgimist. 2. Tuleviku mõistes on raske ennustada mis juhtuma hakkab, ilmselt sõltub digitaalse jälgimise kulg valitsuse sekkumisest - loomulik areng oleks ettevõtetel jälgimist aina suurendada, seni kuni see neile efektiivsema reklaamimisega või andmete müügiga ra...

 Kirjutan oma Arch Linuxi setupist, milleni olen aastate jooksul erinevaid konfiguratsioone modides jõudnud ja on piisavalt hea et pole juba mõnda aega tekkinud vajadust midagi muuta. Võib-olla saab lugeja siit midagi oma setupi jaoks kaasa võtta. Nagu mainitud on süsteemi baasiks Arch, kuidas selle distroni jõudsin kirjutasin eelmises vaba blogi postitutes. Archi puhul meeldib mulle selle lihtsus, lihtsus mitte plug-and-play mõttes, vastupidi - pead ise süsteemi osadest kokku panema, vaid lihtsus selles mõttes et tal on vähem kasutuid osasid ja "bloat"-i kui teistel distibutsioonidel, või vähemalt on mulle selline mulje jäänud. Ega tegelikult pole tänapäeva arvutitel väga oluline kas kettal on mõni GB rohkem "bloat"-i või mitte, aga sellist puhta süsteemi tunnet pole teiste OSide või Linuxi distrodega olnud.  Mis võrgunduse pakette ja bootloadereid ja muid süsteemile hädavajalikke asju ma täpselt kasutan ei pea oluliseks mainida, ainus huvitav asi selles valdkonnas...

 Kaks traditsioonilise meedia kanalit millel on ka uue meedia väljund: 1. Kanaliks mis kasutab uut meediat oskuslikult tooksin Wikipedia, mis on uue meedia formaat entsüklopeediatest. Lapsena meeldis mulle väga entsüklopeediaid sirvida ja sealt kõikvõimalikke huvitavaid, kuigi üldiselt vähe kasulikke teadmisi otsida. Wikipedia on (vähemalt minu arvates) entsüklopeediatest selgelt etem kogemus. Linkide abil navigeerimine on ilmselgelt mugavam ja kiirem, ning infomaht ei ole võrreldav. Wikipediaga on küll teatud risk info kvaliteedi osas, aga see ei tee entsüklopeedia kasuks tasa muid eeliseid. 2. Kanaliks mis tundub uues meedias lahjem kui originaalis valiksin podcastid ja muud helipõhised meediakanalid, mis on originaalse raadio uus kuju. Põhiliselt selle pärast, et raadio oli 20. sajandil ilmselt kõige olulisem meedia kanal, millega tänapäeva podcastid jms ennast võrrelda ei saa. Tehnoloogia arengu tõttu sai raadio kõrvalt võimalikuks ka video edastamine lisaks helile, ja enamus t...

Installisin isiklikku arvutisse Linuxi umbes 7 aastat tagasi, kui mässasin Windowsis mingite kaustade õigustega (tekkis olukord kus ei saanud oma enda arvutis failidele ligi). Olin IT huvilisena juba varem kaalunud Linuxile ümber minemist, aga see õiguste asi ajas piisavalt närvi et OS ära vahetada. Ilmselt (kindlasti) oli Windowsis failide õiguste puhul tegu oma enda saamatusega, aga ei tahtnud seda omale siis veel tunnistada. Esiteks installisin Debiani, ilmselt versioon 9 mis umbes siis välja ilmus. Miks ei valinud midagi algajale lihtsamat nagu Ubuntu, Mint, vms, ei oska öelda. Debiani kasutasin mõnda aega, suhteliselt "default" konfiguratsiooniga. Kasutasin siis vist gnome desktop keskkonda. Mõne aja pärast aga mõtlesin veel distrosid proovida ja muidu uurida mis "kõige parem" distro on ning sellele üle lõplikult üle minna (või jääda Debiani juurde kui see parimaks osutunud oleks). Kõige parem jutumärkides, sest sellist nagu universaalselt kõige parem distro e...

 Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost: 1. Tänaseni kasutusel olevatest nähtustest tooks välja Interneti võrgunduse ülesehituse - siiani on kasutusel võrgunduse varajasemast ajaloost tekkinud Ethernet, IP ja TCP protokollid, mis Interneti kasutamise ülemaailmselt ja töökindlalt võimalikuks teevad. Võib arvata et järelikult töötavad need protokollid fundamentaalselt õigesti (info jagamine kaadriteks / pakkettideks / segmentideks). Kuigi neile on aja jooksul parandusi tehtud on tööpõhimõte säilinud. Lisaks on kasutusel ka muud varasemad protokollid, näiteks FTP, küll tänapäeval turvalisemal kujul ja muidu parendatud.  2. Täna enam mitte kasutusel olevast tooks välja Telneti ja muud varajased võrgunduse protokollid. Nad pole kindlasti täiesti välja surnud, kuid on suures enamuses asendunud turvalisemate ja muidu paremate edasiarendustega. Kindlasti leidub ebaturvalisi legacy süsteeme jms kus vanad protokollid kasutusel, või süsteeme kus need on toetatud tagasiühilduvuse eesm...