E-ITSPEA

 Social engineering ehk manipuleerimise analüüs: Manipuleerimine on turvarisk mida kiputakse eriti IT-vallas ignoreerima või peetakse teisejärguliseks, kuna see ei ole otseselt seotud tehnoloogiaga vaid inimestega kes tehnoloogiat kasutavad. Tihti saab manipuleerimise abil kallitest ja hästi töötavatest turvasüsteemidest läbi, kasutades ära paljude süsteemide turvaalaselt nõrgeimat lüli ehk inimest. Manipuleerimise riski maandamiseks "Mitnicki valemi" järgi: Tehnoloogia - tehnoloogiat võiks rakendada valve- ja ligipääsusüsteemide puhul, et tagada ainult õigetele inimestele ligipääs sinna kuhu vaja (nii füüsiliselt kui digitaalselt) ning seda ka valvata. Koolitus - organisatsiooni töötajatele tuleb tutvustada tehnoloogia kasutamist ja reegleid, et oleks ohtude maandamiseks loodud lahendustest ka kasu. Samuti tuleks tutvustada manipuleerimise üldiseid põhimõtteid, et inimesed suudaksid seda jooksvalt tuvastada ja oleksid valvsamad. Reeglid - tuleks luua kindlad reeglid organisa...

 Kuidas võiks IT-tugilahendusi korraldada Eestis:  Alustuseks ütlen et pole selle teemaga nii kursis kui võiks, ehk ilmselt on siin pakutud lahendused ebaoptimaalsed. Aga kui ma oleksin oma praeguste teadmistega otsustaja rollis IT tugilahenduste korraldamises Eestis siis annaksin selle teema ilmselt üldises pildis sotsiaalministeeriumi hallata (kuigi just IT-alane ligipääsetavus sobiks ilmselgelt suures osas ka mõne muu ministeeriumi alla). Arvan et IT ligipääsetavust sellisel suurel üleriigilisel tasemel võiks käsitleda kui abivahendit, sarnaselt ratastoolidele / kuuldeaparaatidele. Ministeerium võiks jälgida et IT lahendused on puuetega inimestele kättesaadavad (riigiasutuste puhul seda nõudes, erattevõtete puhul näiteks jagades rahalisi toetuseid). Ministeerium võiks ka abistada / nõustada IT-lahenduste sobivaks kohandamisel. Kui palju rahalist ressurssi sellesse teemasse panna tuleks on raske öelda ja ilma põhjalikumat analüüsi tegemata (mida võiks üleriigiliselt õige tu...

 Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (otsingumootorite põhjal). Kuna kasutajakogemus on suures osas subjektiivne siis on ka järgnevad minu isiklikud arvamused: 1. Positiivseks näiteks tooksin pikemat aega maailmas populaarseima otsingumootori Google. Jakob Nielseni sõnastatud kasutatavuse viie komponendi osas on Googlei otsingumootori veebilehe disain lihtsasti õpitav (lehel on ainult vajalikud elemendid), tõhus (kirjutad otsingu sisse ja vajutad otsi), meeldejääv (see on kerge lehe lihtsuse tõttu), leht aitab otsimisel vigu parandada (näpukate puhul pakub korrektse teksti otsimist), rahulolu osas ei näe ka et oleks midagi kurta. 2. Negatiivseks näiteks tooksin neti.ee otsingumootori (see pole küll Googleiga üks ühele võrreldav, sest neti.ee proovib ilmselgelt teha rohkemat kui lihtsalt otsimine). Lehele minnes on esimese asjana näha tohutut info hulka, mille erinevad osad pole disaini poolest selgelt eraldatud, läheb päris pikalt aega et kõiki lehe elemente läbi k...

 Ühe tarkvara arendus- ja ärimudeli analüüs Linuxi näitel: 1. Kuna Linux on vaba tarkvara siis kindlat arendusmudelit sellele omistada on raske. Linux läheb üldiselt "turu" (bazaar) tüüpi projekti alla (mitte "katedraali" tüüpi), nii suure projekti puhul oleks "katedraali" lähenemist ilmselt väga keeruline juhtida. Üldiselt juhib projekti Linus Torvalds, kes Linuxi ka algatas, kuid ilmselgelt ei jõua ta tuhandeid arendajaid mikromanageerida ja juhib projekti pigem üldises mastaabis. Linux on oma ehituselt modulaarne ja erinevad arendajad (ja arendajate tiimid) tegelevad erinevate osadega samal ajal. Milliseid arendusmudeleid üksikud arendajad ja tiimid kasutavad on nende enda otsustada, tänapäeval on levinud pigem agiilsed lähenemised, ilmselt on need ka Linuxi puhul kasutuses. 2. Kuna Linux on vaba tarkvara siis projektil endal ärimudelit ei ole. See ei tähenda küll et Linuxi maailmas rahaga mingit pistmist ei ole. Projekti toetuseks saab teha annetusi er...

 Eben Mogleni artikli "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" arvustus: Alustuseks tooks välja et juba enne artikli lõpus "About the author" osa võis arvata, et Moglen on keegi akadeemiku tüüpi inimene, sest kuigi inglise keelega on mul väga hästi oli artikli loetavus kohutav, kasutati võimalikult palju ebavajalikult keerulisi sõnu ja metafoore.  Minnes sisu juurde - Moglen katab oma artiklis palju teemasid. Alguses räägib ta tarkvara copyrightimise iseärasustest legaalses mõistes ja kuidas bittide jada ehk numbrit copyrightida on suhteliselt jabur. Ta räägib tarkvara kirjutamisest ja selle arengust, sellest et kood on kirjutatud nii arvutile kui inimesele, arvutite ja nende jaoks koodi kirjutamise ajaloost, Unixi ja GNU ajaloost ja paljust muust. Sisu detailidest pikemalt ei kirjuta, sest postitus läheks väga pikaks. Autori arvamus tundus olevat et copyleft ehk vaba tarkvara (mingil määral ka vaba muusika jms) on copyright-i pea-aegu täieli...

 Kaks tuntud IT juhti: 1. Mentori / õpetaja tüüpi IT juhiks võiks tuua näiteks Linus Torvaldsi, kes on Linux operatsioonisüsteemi ja Git projektide autor ja eestvedaja. Siia sobiksid ka paljud teised vaba tarkvara projektide juhid. Vaba tarkvara olemusest tuleneb, et nende juhid on üldiselt saanud juhtideks oma oskuste ja isikuomaduste tõttu. Seda eriti juhul kui projekti juht ei ole enam projekti algataja vaid on vahetunud. Juhi roll vaba tarkvara puhul ei ole üldiselt seadusliku dokumendiga määratud, vaid on kujunuenud arendajate konsensuse teel. Kui juht enam ei meeldi saab iga arendaja (või grupp arendajaid) projektist "forki" teha ja sobivama juhiga edasi minna. 2. Arengumootori näiteks sobiks hästi Steve Jobs, kes tegutses Appleis. Ta keskendus pidevalt uutele tehnoloogiatele, suurimaks hitiks võib ilmselt lugeda iPhonei, mis oli oma ajast tunduvalt ees. Sellisel tasemel innovatsiooni saavutamiseks pidi ta ka muud moodi juht olema, näiteks meelitas (või sundis) ta oma ...