E-ITSPEA

 Erinevate erialalist pädevust näitavate paberite võrdlus: 1. Klassikaline kõrgkoolidiplom on siin võrreldud valikutest üldiselt kõige pikema omandamise ajaga ja omandatud teadmised on valikutega 2 ja 3 võrreldes laiemad. Omandatakse mõnes klassikalses ülikoolis õppides. 2. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom keskendub võrreldes eelmisega kitsamalt erialale ja mingi kutse omandamisele. Üldiselt võiks erialaga mitte seounduvat olla vähem. Ka ajalises mõttes võiks kohati olla kooli lõpetamine kiirem kui klassikalises kõrgkoolis. 3. Erialane kutsetunnistus on kõige eriala spetsiifilisem, näitab teatud oskuste taset mingil kitsal alal. Selle omandamine on ka potentsiaalselt kõige kiirem, üldiselt tuleb ainult tunnistuse eksam sooritada. Muidugi selle jaoks vajalike teadmiste omandamine võib võtta kuitahes kaua aega. Aga need kõik on üldistused ja akadeemiliste paberite omandamine võib käia eri kohtades väga erinevat moodi. Millal mida eelistada sõltub kontekstist, aga üldiselt - valik 1 ann...

 Naatan Nohiku tarkvaraprojektile kolme võimaliku litsentsi plussid ja miinused on järgnevad: 1. Ärivaraline litsents - peamiseks plussiks võib lugeda et keegi ei teised ei saa lähtekoodi näha, mis võib ärilises mõttes anda teatud eeliseid. Saab teenida kasumit tarkvara müümisest, teised ei saa pakkuda tarkvarale arendusteenust, ja ka kasutajatuge oleks märksa raskem pakkuda. Miinusteks on täpselt samad asjad - teised ei saa tarkvaraprojekti tasuta kasutada, edasi arendada ja teistele tuge pakkuda. 2. GNU GPL - plussideks oleks tugeva copyleftiga kaasa tulev tarkvara vabaduse säilitamine, et teised edasi arendajad ei saaks tarkvara oma kasuks ja teiste kahjuks kinnisemaks muuta. Miinused on jällegi vastupidised, vaba tarkvara on üldiselt teistele parem, kuid endal on raskem (aga siiski võimalik) kasumit teenida. 3. BSD litsents - plussideks on tarkvara avalikuks tegemine teistele laias laastus kõigil eesmärkidel. Miinuseks on see et teised võivad tarkvara kasutada autorile ettenä...

 Viimaseks vaba blogi postituseks kirjutan oma Linuxi setupi viimasest katmata osast ehk riistvarast. Tarkvaralise osa kohta saab lugeda eelmistest postitustest. Nagu ka tarkvara puhul on mu arvuti riistvara peamine märksõna minimalism. Varasema võimsa lauaarvuti, mitme monitori (millest üks on eriti uhke 240Hz-ine), juhtmega mänguri klaviatuuri, hiire ja kõrvaklappide asemel on nüüd läpakas, juhtmevaba hiir ja kõrvaklapid. Mitme monitori vajaduse katab ära tarkvara setup, võimsa arvuti ja juhtmega seadmete vajaduse katab see et pole enam aega mängimiseks (ja see et juhtmevaba tehnoloogia on kõvasti 10 aastaga arenenud). Arvuti kasutamine on nii palju muutunud et saab vähemate asjadega väga hästi läbi.  Natuke täpsemalt et mis asju kasutan (ja mida järgmiste seadmete ostmisel parandaksin): Läpakas on mingi uuem lenovo (ei näe ürgvanade thinkpadide võlu, aga osadele meeldib) ryzen 7000 seeria protsessori, 16GB mälu ja integrated graafikaga. Olen üldiselt rahul, aga ostaksin jär...

 Kirjutan sellest kuidas mu OS, mille setupist olen kirjutanud varasemates vaba blogi postitustes, on muutunud hobist töövahendiks. Kui ma alustasin Linuxi kasutamisega vahetasin tihit distrosid ja kulutasin palju aega OSi kohandamisele. Suur osa arvutis kulutatud ajast läkski just sinna - OSi (mis tegelikult peaks olema vahend teiste programmide kasutamiseks) kasutamisele ja timmimisele. Veetsin palju aega https://www.reddit.com/r/unixporn/ subredditis, otsisin ilusaid desktope millest ideid võtta ja enda setupis rakendada. Mu setup nägi (omast arust) küllaltki ilus välja, paljude erinevate vidinatega. Ma ei räägi sellest üldse kahetsevalt või et poleks pidanud sinna aega kulutama, vastupidi - õppisin palju Linuxist ja erinevatest programmidest, ning jõudsin lõpuks sellise setupini millega olen täitsa rahul.   Aga, aja jooksul vähenes mu huvi setupi pideva muutmise vastu, ilmselt nii sellest et oli juba küllalt muudetud, kui ka sellest et, nagu varem öeldud, jõudsin suhtelis...

WIPO intellektuaalomandimudeli kõige paremini ja kõige halvemini toimivad komponendid tänapäeval: 1. Kõige paremini toimivaks komponendiks pean ärisaladust. Ärisaladus tundub minu jaoks enam-vähem ainus intellektuaalne omand mida peaks saama seaduslikult kaitsta, kuna see on "by default" oma saladusliku olemuse tõttu kaitstud. Kui ta oleks teistele teada siis poleks ta enam saladus. Juba niigi salajase ja kaitstud asja kaitsmine ka seadusega tundub loogiline. 2. Kõige halvemini toimivaks komponendiks pean kõike muud (kui peaksin valima ühe siis patendid). Mulle ei tundu mitte-füüsiliste asjade nagu ideed, disainid, jne kaitsmine kuidagi loomulik või mõistlik. Näen et selline piiramine pärsib inimkonna arengut ja on ennekõike suurfirmade tööriist väiksemate takistamiseks ja oma turuosa kaitsmiseks. Võib-olla on selline mõtlemine liiga äärmuslik ja mingid piirangud peaksid mitte-füüsilsiel varal siiski olema, kuid siiani pole mind keegi selles osas pehmeks rääkinud. Praegu tund...

 Kirjutan automaatsest Arch Linuxi installimise skriptist, millega olen viimased korrad arvuti vahetamisel oma setupi (millest kirjutasin eelmises vaba blogi postituses) kiiresti püsti saanud minimaalse käsitööga. Võib-olla saab lugeja siit midagi kasulikku kaasa võtta.  Minu kasutuses olev skript on modifitseeritud ArchTitus skript (https://github.com/ChrisTitusTech/ArchTitus), see on youtuber Chris Titus Tech-i poolt loodud ja lisaks paljude teiste poolt arendatud, originaalkujul installib tema setupi. Tundub et praeguseks on projekt liikunud "linutil" nimelisse reposse ja kokku sulanud mingite teiste kasulike skriptidega.  Enamus mu modifitseerimist on asjade kustutamine, kuna mul pole vaja modulaarset skripti mis paljusid asju oskaks, vaid ainult oma kindla setupi installi.  Laias laastus on skripti tehniline pool lihtsalt Arch Linuxi installi juhendi (https://wiki.archlinux.org/title/Installation_guide) järgimine mõndade minu setupile omaste muudatustega. Skript...

Virginia Shea netiketikäsud: 1.  Sama tähtis (kui mitte veel tähtsam) nagu 1990-ndatel on minu arvates esimene netiketikäsk ehk ole inimene (remember the human). Internet hägustab fakti et võrgus räägitakse teiste inimestega. Vahetu kontakti puudumine, klaviatuuri ja kuvari meedium suhtlemiseks jne tekitavad olukorra, kus võidakse kirjutada asju mida ilmselt näost-näkku ei ütleks. Tekib justkui distants sinu ja teiste vahel. Seda eriti näiteks avalike kommentaariumite puhul, kus lisaks võib rolli mängida ka teiste võrgu kasutajate sama distantsi tunne, ning mitmekesi kellegile halvasti öeldes väheneb isiklik vastutustunne veelgi. 2. Kõige rohkem tähtsuse kaotanud on ilmselt neljanda käsu, austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (respect other people's time and bandwidth), teine pool. Puhtalt tehnoloogia arengu ja leviku tõttu ei ole võrguühendus enam kaugelti nii oluline nagu see oli 90-ndatel. Muidugi on see mingil määral jätkuvalt teemakohane, kõigil ei ole kiire netiühendus,...

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis täna ja tulevikus: 1. Eestis kasutavad enamus suuremaid veebilehti, nii kodumaised kui välismaa firmade omad, väga laialdaselt küpsiseid, piksleid ja muid jälgimis- ja infokogumissüsteeme. Mingil määral vähendab nende levikut GDPR ehk General Data Protection Regulation, mille kehtestas Euroopa Liit aastal 2018 (sellest ajast küsivad enamus veebilehti kas tahad küpsiseid lubada). Ilmselt vastavad enamus inimesi et nad ei taha küpsiseid. Kuivõrd suureks probleemiks see on vastavad inimesed väga erinevalt - kes näeb et tema tegevuste jälgimine internetis on halb on ilmselgelt sellele rohkem vastu kui keegi keda jälgimine ei huvita. Ilmselt eelistaksid küll enamus inimesi jälgimisele mitte jälgimist. 2. Tuleviku mõistes on raske ennustada mis juhtuma hakkab, ilmselt sõltub digitaalse jälgimise kulg valitsuse sekkumisest - loomulik areng oleks ettevõtetel jälgimist aina suurendada, seni kuni see neile efektiivsema reklaamimisega või andmete müügiga ra...

 Kirjutan oma Arch Linuxi setupist, milleni olen aastate jooksul erinevaid konfiguratsioone modides jõudnud ja on piisavalt hea et pole juba mõnda aega tekkinud vajadust midagi muuta. Võib-olla saab lugeja siit midagi oma setupi jaoks kaasa võtta. Nagu mainitud on süsteemi baasiks Arch, kuidas selle distroni jõudsin kirjutasin eelmises vaba blogi postitutes. Archi puhul meeldib mulle selle lihtsus, lihtsus mitte plug-and-play mõttes, vastupidi - pead ise süsteemi osadest kokku panema, vaid lihtsus selles mõttes et tal on vähem kasutuid osasid ja "bloat"-i kui teistel distibutsioonidel, või vähemalt on mulle selline mulje jäänud. Ega tegelikult pole tänapäeva arvutitel väga oluline kas kettal on mõni GB rohkem "bloat"-i või mitte, aga sellist puhta süsteemi tunnet pole teiste OSide või Linuxi distrodega olnud.  Mis võrgunduse pakette ja bootloadereid ja muid süsteemile hädavajalikke asju ma täpselt kasutan ei pea oluliseks mainida, ainus huvitav asi selles valdkonnas...