E-ITSPEA

 Kaks traditsioonilise meedia kanalit millel on ka uue meedia väljund: 1. Kanaliks mis kasutab uut meediat oskuslikult tooksin Wikipedia, mis on uue meedia formaat entsüklopeediatest. Lapsena meeldis mulle väga entsüklopeediaid sirvida ja sealt kõikvõimalikke huvitavaid, kuigi üldiselt vähe kasulikke teadmisi otsida. Wikipedia on (vähemalt minu arvates) entsüklopeediatest selgelt etem kogemus. Linkide abil navigeerimine on ilmselgelt mugavam ja kiirem, ning infomaht ei ole võrreldav. Wikipediaga on küll teatud risk info kvaliteedi osas, aga see ei tee entsüklopeedia kasuks tasa muid eeliseid. 2. Kanaliks mis tundub uues meedias lahjem kui originaalis valiksin podcastid ja muud helipõhised meediakanalid, mis on originaalse raadio uus kuju. Põhiliselt selle pärast, et raadio oli 20. sajandil ilmselt kõige olulisem meedia kanal, millega tänapäeva podcastid jms ennast võrrelda ei saa. Tehnoloogia arengu tõttu sai raadio kõrvalt võimalikuks ka video edastamine lisaks helile, ja enamus t...

Installisin isiklikku arvutisse Linuxi umbes 7 aastat tagasi, kui mässasin Windowsis mingite kaustade õigustega (tekkis olukord kus ei saanud oma enda arvutis failidele ligi). Olin IT huvilisena juba varem kaalunud Linuxile ümber minemist, aga see õiguste asi ajas piisavalt närvi et OS ära vahetada. Ilmselt (kindlasti) oli Windowsis failide õiguste puhul tegu oma enda saamatusega, aga ei tahtnud seda omale siis veel tunnistada. Esiteks installisin Debiani, ilmselt versioon 9 mis umbes siis välja ilmus. Miks ei valinud midagi algajale lihtsamat nagu Ubuntu, Mint, vms, ei oska öelda. Debiani kasutasin mõnda aega, suhteliselt "default" konfiguratsiooniga. Kasutasin siis vist gnome desktop keskkonda. Mõne aja pärast aga mõtlesin veel distrosid proovida ja muidu uurida mis "kõige parem" distro on ning sellele üle lõplikult üle minna (või jääda Debiani juurde kui see parimaks osutunud oleks). Kõige parem jutumärkides, sest sellist nagu universaalselt kõige parem distro e...

 Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost: 1. Tänaseni kasutusel olevatest nähtustest tooks välja Interneti võrgunduse ülesehituse - siiani on kasutusel võrgunduse varajasemast ajaloost tekkinud Ethernet, IP ja TCP protokollid, mis Interneti kasutamise ülemaailmselt ja töökindlalt võimalikuks teevad. Võib arvata et järelikult töötavad need protokollid fundamentaalselt õigesti (info jagamine kaadriteks / pakkettideks / segmentideks). Kuigi neile on aja jooksul parandusi tehtud on tööpõhimõte säilinud. Lisaks on kasutusel ka muud varasemad protokollid, näiteks FTP, küll tänapäeval turvalisemal kujul ja muidu parendatud.  2. Täna enam mitte kasutusel olevast tooks välja Telneti ja muud varajased võrgunduse protokollid. Nad pole kindlasti täiesti välja surnud, kuid on suures enamuses asendunud turvalisemate ja muidu paremate edasiarendustega. Kindlasti leidub ebaturvalisi legacy süsteeme jms kus vanad protokollid kasutusel, või süsteeme kus need on toetatud tagasiühilduvuse eesm...

Kolm põnevat IT lahendust:   1. iPhone (mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul) - iPhone tuli välja aastal 2007 ning muutis koheselt telefonide kohta kõike. Vanad nuputelefonid olid küll veel mõnda aega müügis, aga oli selge et telefoniturg hakkab uues suunas liikuma. Puutetundliku telefoni idee oli küll juba varem olemas ning seda oli ka katsetatud, kuid arvati et tehnoloogia polnud veel seal maal et praktiline toode luua, iPhonei demo 2007 alguses oli suur üllatus. Koos Applei suurepärase turundusega (mis on ilmselt IT maailmas parim) oli iPhone suur edu ja on seda tänapäevani. Ise pole küll Apple-i toodete harrastaja ega suur fänn, aga iPhonei mõju ei saa eitada.    2. Google Glass (mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi) - Google Glass oli 2013-2015 aastal toodetud futuristlikud arvutiga prillid. Prillid lubasid näha erinevaid vaateid, teha pilti ja videot, näha telefoni notificationeid jms. Idee oli hea ja ilmselt hakkab tulevikus mida...